Tere kodumaa!

Oleme tänaseks juba 10 päeva Eestis olnud, kuid viimase postituse jaoks ei ole aega olnud. Jätkan sealt, kus eelmine pooleli jäi.

Frankfurt’i hotell oli ilus ja mõnus, senini kõige uhkem kus me ööbinud oleme. Toas oli koguni minibaar ja suur vann . Olime Frankfurt’is 2 ööd, nendest esimese The Qube hotellis ja teise lennujaamas. Kui me lõpuks end hotelli sisse saime checkitud, siis oli väsimus ja tüdimus nii suur, et käisime vaid korra toidupoes(ostsime üle kaheksa kuu leiba ja kartulisalatit) ning otsustasime, et ei tee mitte midagi, vaid jääme hotelli sööma ja puhkama.

Järgmisel päeval vedasime oma kodinad kesklinna raudtejaama pakihoidu ning läksime Frankfurti uudistama. Kohustuslik ühine turistipilt.

Väljas oli mõnusalt suvine ilm, natuke jahe kuid ilus. Jalutasime mööda jõeäärt ning hiljem ka kesklinna kandis. Saksamaa tundus juba peaaegu nagu Eesti, kuid mitte päris. Tänavad olid mõnusalt Euroopalikud ja puhtad. Frankfurt’is oli üsna vähe inglisekeelseid seletusi, juhiseid ja teeviitasid, ma ei ütleks et seal just kõige kergem asjadest aru saada oli, kuid saime hakkama. Kell 22.00 läksime raudtejaama juurest bussile ning sõidsime lennujaama. Sõit ise kestis 2 tundi ning lennuk läks alles 6.50 hommikul, seega aega oli meil küll ja veel. Ma ei saa mainimatta jätta, et buss oli paksult täis portugallaseid või kuskilt sealt kandist inimesi, niiet õhtusest uinutavast bussisõidust võisime vaid unistada. Saime isegi lennujaama plastikpinkidel magada mõned tunnid ja varsti olimegi juba lennukis ning seejärel maandusime Stockholmis. Rootsist pole siia suurt midagi kirjutada. Lennujaamast läksime bussiga linna ning edasi sadamasse kus hakkas meie reisi viimane osa, 16 tunnine laevasõit.

Õhtupooliku veetsime nii

Väsimus oli nii üüratu suur sellest nädalasest ringi reisimisest. Kui me toiduga lõpetasime, siis olime mõlemad ära joonud 2 topsi rummikoksi, ma arvan et kell oli umbes 9 õhtul ning me läksimegi magama. Uni oli pikk ja magus ning ärgates olimegi juba Eesti vetes. Hommik algas mõnusa buffet hommikusöögiga ning peale seda vaatasime tekilt kuidas Eesti tuleb aina lähemale ja lähemale, kui nüüd aus olla siis võttis silma märjaks küll.

Esimesed päevad Eestis olid natuke võõrad ja natuke harjumatud, kuid rõõm on tagasi olla perekonna ja sõprade keskel. Eestimaa on endiselt sama armas nagu ta enne lahkumist oli .

Austraalia jääb meie mõtetesse igaveseks, see seiklus oli IMELINE, väärt raha, stressi ja teadmatust mis selle ettevõtmisega kaasneb. Kui kellelgi on tahtmist samuti minna ning on küsimusi, siis oleme alati valmis aitama ning mõtteid jagama.

Suur, suur aitäh kõigile, kes meie blogi lugesid ning meie tegemistest huvitusid, häid mõtteid saatsid ning pöidlaid hoidsid. Siinkohal peab blogile punkti panema.

Nüüd võib vist uhkelt öelda, et Tehtud!

Merily & Roland