Austraalias on külm
Asi, millest me hetkel Rolandiga väga puudust tunneme on tekk, kuna magame vaid tekikotiga. Ööd ja hommikud on jahedaks läinud, kuna siin hetkel sügis läheb aina külmemaks ning korter laseb tuult ja niiskust igast praost sisse. Majadel puudub igasugune soojustus ning 27 kraadi päeval on üsna jahe ja ujumisest ei tasu mõeldagi. Keha on harjunud üle 30 kraadi soojaga. Korter on maja viimasel korrusel ning kui väljas sajab, siis laseb katus läbi. Tuppa vett ei tule, kuid kuskilt katuse ja lae vahelt tilgub pidevalt. Kujutage ette, kui öösel on kõik rahulik ja vaikne ning uni on magus ja kui järsku hakkab kuskil laeall vett tilkuma. See ajab täiesti hulluks, sest see kajab nii kõvasti ning magada ei lase ja midagi teha ka ei saa, kui just lage lammutama ei hakka.
Esimene töönädal on edukalt seljataha jäänud ning nüüd siis muljed. Töökuulutuses seisis, et see on juustutehas, tegelikult on see aga külmladu. Lisaks sadadele erinevatele juustudele on seal liha, kala, šokolaad, küpsised, jäätised jnejne, põhimõtteliselt siis erinevate toiduainete külmladu. Minu tööülesandeks on enamjaolt pakkimine. Töö ise ei ole keeruline, kuid füüsiliselt väga raske. Paarikümne kiloseid kaste tõsta riiulitele ning hiljem neid auto peale laadida ei ole just unistuste töö, kuid raha on raha. Enamjaolt töötavad seal ainult tüdrukud(ma tõesti ei saa aru miks, sest see on täielik meestetöö) ning kõik on rändurid nagu mina. Kohalikud ei ole nõus selle palga eest siukest tööd tegema, aga meiesugustele reisijatele on iga sent tähtis, seega kui keegi peaks töölt ära minema, siis on neil järgmine päev juba uus inimene asemel. Seltskond on tore ning umbes iga 3 tunni järel on väike paus, seega kõik on mõistlik. Päevad venivad vahel päris pikaks, ükspäev lõpetasin alles 18.40 ning algus on alati kell 7 hommikul. Õnneks reedeti lõpetame alati kell 12 päeval. Põhiruumis, kus ma töötan on 3 kraadi sooja, sellega harjub kiiresti, sest raskeid kaste tõstes ja kiiresti liigutades külm ei hakka. Kõige jubedam on aga jäätiselaos, kus on -20, kuid kui sinna asja, siis läheb seal tavaliselt väga kiiresti. Töökoht asub kodust 8 km kaugusel Belmontis, seega autoga 15 minutit, bussiga 35. Kuna Rolandil pole tööga endiselt väga head seisud, siis on ta mind hommikul viinud ja õhtul järgi tulnud. Kuna siin on suured pühad, siis lähen tööle alles teisipäeval, kuna ladu on seniks kinni.
Eelmine nädal sai Roland sõnumi, et ta läheks 3.30(öösel muidugi) ühte lattu, et ilmselt saab seal kindlalt tööd alustada. Kuna ta sai selle sõnumi alles kümne paiku õhtul, siis und enam ei tulnud, kuna ta pidi juba kell 2 ärkama. Kui ta sinna kohale jõudis, siis ei olnud kuskil kedagi ning peale tund aega passimist tuli sinna mingi tööline. Kuna see tööline ei teadnud midagi, et keegi uus oleks pidanud seal alustama, siis ta helistas läbi ka kõik teised sama firma alla kuuluvad laod, kuid keegi ei tahtnud Rolandit tööle. Tuli välja et ta oli täiesti vales kohas, kuid keegi ei öelnud talle kuhu ta minema peab. Ta jõudis enne seitset tagasi koju ja viskas mind tööle ära ja sai teada, et kuskile ei ole uusi töölisi hetkel tegelikult juurde vaja. Samal hommikul sai ta kõne ühest tööbüroost, kus kutsuti teda Coca-cola lattu tööle paariks päevaks, sest kuna on pühad, siis on kiired ajad. Roland pidi tehnikaosakonnas koos oma juhendajaga külmkappe testima ja kontrollima. Seal öeldi talle, et paar nädalat saab ta seal kedagi asendada ning sobivuse korral jääbki sinna tööle. Ning see ladu, kus Siim töötab(see kellega me koos elame) sinna pidavat ta alates järgmisest teisipäevast tööle saama. Ma ei tea kas te kogu sellest loost üldse aru saate, aga ma ei oska seda paremini seletada. Rolandi tööga on üks suur ja keeruline segadus, mis ehk järgmise nädala jooksul laheneb.
Olen Perthi kolimisest saadik otsinud mingit head raamatupoodi, et leida erialast raamatut(mood, figuuride ja riiete joonistamine) aga midagi ei ole silma jäänud. Ma ei tea kuidas Roland küll sellise raamatu leidis, aga nüüd on mul igaljuhul palju tegevust. Peaaegu 600 leheküljeline detailselt moejooniseid kritseldama õpetav 9 Headsi raamat.
Eilse pärastlõuna ja õhtu veetsime Kings Park’is, pidasime piknikku ja mulisesime igasugustest maailma asjadest.
Kings Park on väga populaarne pulmade pidamise koht. Istusime ja sõime kui järsku tulid bussid ja suured hummer limusiinid ning otse meie ninaees hakkas pulmaliste pildistamine, tegime ka ise paar pilti:
Austraalias on kombeks jätta mööbel ja kodumasinad välja teeäärde, et inimesed kes tahavad, saavad tasuta endale võtta. Tihti vedeleb tee äärtes diivaneid, mikrolaineahjud, toolid jne. Leidsime enda tuppa tooli koos arvutilauaga:
Tänaseks on muljed muljetatud, järgmise korrani.
